Rubriigiarhiiv: Määratlemata

Süstasõidu koolitus

kajakisõidu koolitus

Süstasõidu baaskoolitus

Pole tähtis kas oled enne süsta istunud või mitte, kui tunned et süstasõidu baasteadmised kuluvad marjaks ära siis see koolitus on just sulle. Koolitus toimub lainete eest kaitsud oludes tasasel veel. Koolituse käigus käiakse läbi järgmised teemad:

  • Meresüstade peamised tüübid ja nende omadused
  • Süsta ohutu tõstmine ja kandmine
  • Süsta õige seadistamine mugavaks sõiduks
  • Süsta istumine ja vette minemine
  • Õige isutmisasend ja aeru hoidmine
  • Tasakaal ja tunnetus
  • Süsta pööramine kaartõmmete ja sabatüüriga
  • Edging ja kallutamine
  • Edasi aerutamine
  • Tagurpidi aerutamine
  • Küljele liikumine
  • Ümberminemise vältimine alatoega
  • Teise aerutaja ja enda päästmise meetodid

Varustus: meresüst, ohutusvest, aer, põll. Kuivülikond ei ole kohustuslik, aga teeb koolituse mõnusamaks enamus osa aastast. Kaasa komplekt vahetusriideid.

Grupi suurus 4 kuni 6 osalejat.

meresüsta kursused

Edasijõudnute koolitus

Käsitleme süstasõidu kõiki baastehnikaid, kuid seekord juba mereoludes, mis tähendab tuult ja lainet. Kuigi tehnikad on suures osas samad mis baaskoolitusel, vaatame kuidas neid raskemates oludes rakendada. Käsitleme tuule ja lainete mõju paadile ning aerutajale. Koolitus toimub soovitavalt 0,5 kuni 1m lainega ning 5 kuni 18 m/s tuulega.

  • Tuule mõju paadile ja aerutajale
  • Süsta pööramise tehnikad kasutades edgingut(kaartõmbed, sabatüür, ninatüür)
  • Küljele liikumine
  • Ala- ja ülatugi
  • Surfimist
  • Enda ja teiste päästmine
  • Edasi aerutamine
  • Tagurpidi aerutamine
  • Abivajaja vedamine pika ja kontaktveo köiega
  • Mereolude lugemine
  • Päästmistehnikad

Varustus: meresüst, ohutusvest, aer, põll, kuivülikond või märgülikond, kiiver, veoköis, kontaktveo köis.

Koolitus on mõeldud aerutajatele, kellel baasteadmisedsed ja oskudesed olemas ning suudavad siledal veel paadi kontrollida.

kajaki koolitus

Voolava vee koolitus

Voolav vesi loob teissuguse aerutamiskeskkonna kui merelained või tasane vesi. Vool mõjutab süsta sageli algajale või mereaerutajale üllataval moel, mis võib lõppeda ootamatu suplusega. Samas pakub voolav õigete oskuste korral palju rohkem rõõmu ja vahel ka adrenaliini kui seisev vesi. Koolitusel vaatame millised jõud paadile voolavas vees mõjuvad ning kuidas neid enda kasuks tööle panna. Koolituse teemad:

  • Voolu “lugemine” ja voolave vee elemendid
  • Edging voolus ja toed
  • Voolu sisenemine ja väljumine
  • Voolu risti ületamine ehk ferry glide
  • Takistuste taga taskute kasutamine (eddys, eddy turns)
  • Surf seisulainel
  • Päästmine voolavas vees

Varustus: meresüst, ohutusvest, aer, põll, kuivülikond või märgülikond, kiiver.

Koolitus on mõeldud aerutajatele baasteadmisedsed ja oskudesed olemas ning suudavad siledal veel paadi kontrollida.

gröönipöörded

Päästekoolitus

Keskendume põjhalikumakt päästeoskustele, vaatame erinevaid võimalusi ning harjutame pikemalt kõige lihtsamaid, kiiremaid ehk siis praktilisemaid oskusi.

  • Mida teha kui ümber lähed / paadist väljumine
  • T-pääste / T-rescue
  • X – pääste / X – rescue
  • “Kand kokpiti ääre teha” sisenemine / heelhook rescue
  • Aerupadja kasutmaine
  • Paadi tühjendamine veest
  • Eskimo päästed
  • Enese päästmine, kauboi pääste, taassisenemisega eskimo pööre
  • Vedamine/pukseerimine pikaveoköiega
  • Kontaktvedamine ja kontaktveoköie kasutamine
  • Abi kutsumine
  • Kordame, kordame ja kordame päästetehnikaid

Varustus: meresüst, ohutusvest, aer, põll, kuivülikond või märgülikond, kiiver, aerupadi.

Koolitus on mõeldud aerutajatele, kellel baasteadmisedsed ja oskudesed olemas ning suudavad siledal veel paadi kontrollida.

süstasõidu baaskoolitus

Eskimo- ehk gröönipöörded

Eskimpöördeid on alguses kõige mõnusam õppida talvel. Jah, sest siis saab sooja veega basseini. Aga pöörama õpetame nii suvel kui talvel, kuid talvel basseinis on mitu korda mõnusam vähemalt esimene pööre ära õppida.

  • Gröönipöörete põhitõed
  • Tasakaalu tugi
  • Grööni standardpööre ehk Pawlata pööre
  • Liblikas
  • Teised tahadekile pöörded
  • Ettetekile pöörded
  • Alustame grööniaeruga pööremise õppimisest
  • Euro aeruga pöörded

Esimese pöörded õppimine toimub tavaliselt koolitajajaga üks ühele, st koolitaja tegeleb koolitatavaga personaalselt. Kui vähemalt üks pööre selge, siis saab ka rohkem inimesi korraga gruppi võtta et uusi pöördeid õppida.
Varustus: hästi istuv paat, välioludes tungivalt soovitav kuivülikond, ninaklamber ja mask/kapuuts mis hoiab pea soojas. Ka ujumisprillid teevad pööramise õppmise mõnusamaks. Basseinis piisab ujumisriietest, prillidest ja ninaklambrist (kaks viimast võib asendada sukeldumismaskiga).

meresüsta koolitus

Koolitusi pakub Sixten Kerge ja soovikorral tuleks võtta temaga otse ühendust.

Sixten Kerge  +372 56806104  või  sixtenkerge@gmail.com

http://www.vesilik.ee

Türi-Tori kiirlaskumine

Türi-Tori kiirlaskumine on Eesti kõige ägedam aerutamismaraton, mis 2020. a kevadel stardib juba kümnendat korda.  10 aprill on start !

türi-tori kiirlaskumine

Türi-Tori kiirlaskumine on kevadise suurveega Pärnu jõel toimuv aerutamismaraton sportlastele ja veematkajatele kanuudel, süstadel, raftidel ja teistel inimjõul liikuvail ujuvvahendeil.
See on sõit, kus kõrge veega tunned, et mõne koha peal kihutad, mõne koha peal lendad ja mõne koha peal saad ujuda.  Või siis lumeta talve järel saad  madala veega tõelist kivirallit sõita.
– Valida on 78 km, 47 km ja 104 km distantsi vahel.
–  Kõik võistlejad peaksid arvestama distantsi valikul sellega, et suudavad enne pimedat finišeeruda ja ei jää pimedas kärestikke läbima. .
– 78 km distantsil on 5 kontrollpunkti, 47 km distantsil 3 kontrollpunkti, 104 km distantsi 7 kontrollpunkti koos vaheaegade fikseerimisega.
– 78 km ja 104 km distantsi sõitjaile on toitlustamine Kurgja KP-s.
– Finishis on kõigile osalejaile saun, toitlustamine, afterparty.
– Kõik osalejad saavad diplomi ja medali, paadiklasside võitjaid autasustatakse karikatega.
– Peaauhinnad loositakse kõigi osavõtjate vahel. 

NB!  Pärnu jõgi on sportliku klassifikatsiooni järgi I raskuskategooria (kõige kergem tase) jõgi, mis on jõukohane kõigile, kes kanuu- või süstasõidu juhtimistehnikad omandanud.

Kõigist kärestikest ja veskipaisudest, mis sõitjaile kahtlased tunduvad, on lubatud paat kaldalt ringi vedada.

Ja peaauhinnaks on loomulikult jälle meie poolt midagi – korralik kanuu !

Rohkem infot leiad   www.tyritori.ee

Kanuuga kalale

Kanuuga kalapüük on väga erinev klassikalisest mootorpaadiga kalapüügist ja tal on omad eelised. Kanuu pakub kalameestele rohkem liikuvust ja võimaldab minna haruldamatesse paikadesse, kuhu tavalise paadiga pole võimalik sõita ja kaldalt kuidagi ligi ei pääse.

Kuid tuleb olla ka ettevaatlikum. Ei tohi unustada,et alati peab istuma kanuu keskel,tasakaal on kiire kaduma ja siis saab juba koos kaladega ujuda. Kuigi meie kanuu puhul pole keeruline kalastada ka püsti, tasakaal on tal hea, vajab ikkagi veidi harjutamist.

kanuuga kalale kanuuga kalal kanuuga kalal kanuuga kalale

Transportida on lihtne – kanuu kaalub vähe ja teda saab panna väikese vaevaga auto katuseraamidele.

Vaikselt aerutades saab nautida ka lihtsalt ilusat loodust ja peale sattuda metsloomadele, keda tavaliselt ei kohta. Väike kaamera võiks alati taskus olla!

Kanuuga kalale !

Mis on kajak ?

Kajakk ehk süst ehk meresüst on väike ja kitsas paat , mida peamiselt pannakse liikuma inimjõul kahelabalise aeruga. Paat on hästi kohandatud mereliikluseks – kiire, aeruga kergesti juhitav,kerge ja ümberminemine pole ohtlik.
Traditsioonilsel kajakil on kaetud dekk ja üks või mitu kokpitiava. Iga istekoht on eraldi kokpitis ja ava katteks kasutatakse veepõlle, mis ei lase veel minna kokpitti. Tänu veepõllele on võimalik teha ka eskimopööret.

Eskimopöördest: Link

Esimesed kajakid on valmistatud jahimeeste poolt , kes kasutasid neid järvedel, jõgedel, mere ja ookeani ranniku vetes. Kajakke valmistati alguses eri loomade nahast- puust ja vaalaluu skeletile. Kajaki vanuse kohta arvatakse olevat ligi 4000 aastat.

Kajakkide tähtsaimaks omaduseks oli võimalikult hääletu ja märkamatu liikumine jahipidamise ajal. Teiseks oli oluline hea merekindlus. Loomulikult pidi pärast edukat jahti kajakk mahutama ka tabatud saaki või vähemalt osa sellest.
Ühest kajaki tüüpi ei olnud – erinevates piirkondades olid erinevad ilmaolud, tavad, kütitavad saakloomad ja vahemaad.
Tänapäeval on kajakid kasutuses rohkem vabaaja- ja spordivahendina üle kogu maakera.

Mis vahe on süstal ja kajakil?
Sisuliselt neil vahet ei olegi. Kajakk pärineb eskimotelt ja tähendas jahimehe paati. Süsta või sportsüst on arenenud versioon tuginedes kajakile ja on mõeldud sõitmiseks põhiliselt siseveekogudel või ranniku vetes, näiteks võistlusspordis ning süstaslaalomitel jne. Süsta edasi arenendes avamerel sõitmiseks sai loodud meresüst, mis ongi sisuliselt kajakk .

kajakk

Kajakiga oled alati piisavalt lähedal loodus-seiklustele. Kajakiga saad nautida loodust jälgi jätmata!

Kajakimatkad Eestis

Paljusid loodusobjekte nagu ka Eesti uhket pankrannikut ei õnnestugi mujalt vaadata kui vaikselt mere poolt selle külje alla aerutades, arvab kajakimatkad harrastav Simmo Kikkas.

kajakimatkad süstamatkad

Teeme kõigepealt selle asja selgeks, et kajak ei ole kanuu ja aerutamine ei ole sõudmine. Ehk siis kajakk on pealt kinnine eskimo päritolu merekindel veesõiduk, kanuu on pealt lahtine ja mõeldud siseveekogudel kasutamiseks. Aerutamisel on kasutuses üks aer ja aerutaja on alati näoga sõidusuunas, sõudmisel on alati korraga kasutusel kaks aeru ning sõutakse seljaga sõidusuunas. Nii palju siis mõistetest. Ega aerutaja üldiselt solvu, kui talle sõudja öeldakse (tänu Jüri Jaansoni olümpiamedalile on sõudmine spordialana hetkel lihtsalt populaarsem) – paati ronides võtab ta kätte ikkagi ühe aeru, mille mõlemas osas on laba, sest sellega tuleb lainetes või kiirevoolulises jões paremini toime.

Me ei räägi siin aga aerutamisest kui spordialast, vaid kui liikumisviisist, mis on vee peal olles inimesele sama loomulik edasiliikumise võimalus nagu kõndimine maa peal. Võiduajamine aerutades on kogu aerutamiskultuurist vaid üks väike osa. Suurem osa kogu maailma aerutamise harrastajatest kasutab kajakki vaba aja veetmise vahendina pooletunniseks virgutavaks harjutuseks kuni nädalaid kestva ekspeditsioonini. Selle põneva harrastuse fenomen püsib kahel faktil: kajakk on tõepoolest merekindel alus, mis talub uppumata isegi mõõdukat tormi ning tema veekindlatesse trümmidesse on võimalik paigutada hulganisti vajalikku varustust asustamata paikades toime tulemiseks alates telgist kuni fotovarustuseni.

Enamlevinud üheinimese merekajaki mudelid mahutavad trümmidesse 110-150 L varustust, kahele aerutajale mõeldud kajakid üldjuhul 90-120 L ühe inimese kohta.

kajakimatkad süstamatkad

Trumbiks mitmekülgsus

Kajakisõidu võlud avalduvad eelkõige väga avarates võimalustes seda nutikalt ehitatud sõiduvahendit ära kasutada. Terve nädala kestva retke puhul ei ole üldjuhul peamiseks eesmärgiks läbida kindel arv kilomeetreid, vaid nautida loodust, avastada uusi paiku, olla koos sõpradega ja kogeda pidevalt vahelduvaid olukordi. Pikema retke vastandiks on kajakisurf, kus varustusega koormamata kajakki kasutatakse suurte lainetega mängimiseks. Sel juhul minnaksegi tuulisesse liivaranda eesmärgiga panna oma füüsis ja osavus paari tunni jooksul proovile, sõites rannast vastu lainet välja, et seejärel koos lainega tagasi ranna suunas liuelda. Erinevalt tuulest sõltuvatest purjelaual surfajatest on kajakisurfari suurimad sõbrad eelkõige suured lained. Parim aeg surfamiseks on siis, kui tuul hakkab juba vaibuma, aga randa murduvad lained on veel piisavalt suured ja vahutavad, et aerutaja koos kajakiga enda embusse haarata ja vastupanust hoolimatakalda suunas tagasi rullida. Normaalsetes ilmaoludes saab kajakiga randuda igasuguses rannas, kus on vähemalt 15 cm vett põhja all. Seega ei vaja kajakk eritingimusi ei vette minekuks ega sealt välja minekuks. Ainsaks piiranguks on lähima autotee kaugus rannast, sest üldjuhul viiakse kajakid ranna lähistele kas autokatusel või järelhaagisega. Täislastis kajakki ei ole probleem kahe inimese jõul paarsada meetrit tassida; pikemate vahemaade läbimiseks kuival maal tuleb paadile väike käru alla muretseda.

kajakimatkad süstamatkad

Upub, ei upu…?

Kajakis istuv inimene on aerutades veepinnale väga lähedal, aerulabaga läbi vee tõmmates saavad käedki tihti märjaks. Selline veelähedus mõjutab ka inimeste hinnanguid selle veesõiduki ohutusele. Urbaniseerunud inimese tavaloogika järgi peaks veepiirist võimalikult palju kõrgemal asumine suurendama proportsionaalselt ka ohutust. Selline eelarvamus aga paika ei pea. Esiteks lähevad ka suured lained kajaki alt lihtsalt läbi ilma selle sõidutrajektoori häirimata. Nagu meres ujuvale linnule, on ka kajakile ohtlikud ainult suured murduvad lained. Teiseks on kajakis istuval inimesel hoopis teisel tasandil füüsiline ja vaimne valmisolek tingimuste muutumiseks kui kruiisilaeva reisijal. Ainukene faktor, mis teeb kajakiga vee peal liikumise ohtlikumaks mõnest maa peal liikuvast sõiduvahendist, on üldistest terviseriketest tulenev risk ja sellele järgnev vette kukkumine, mis võib inimese elule ohtlikuks saada. Seetõttu loetakse ka üksinda aerutamist suurimaks riskiteguriks, sest kaasaerutajal on väga lihtne maandada terviseriketest ja lohakusvigadest tingitud riske. Midagi muud hirmsat ja teadmatut aerutajal karta pole põhjust – paadid ja aerud on tehtud tugevaks ja vähe hooldust nõudvaks, vesi paadi trümmidesse ei pääse, mis teeb kajaki uppumatuks. Seega on õige suhtumise ja mõõduka teadmistepagasiga võimalik kõik veepealsed riskid maandada. Autoga Tallinn–Tartu maanteel sõites on riskide maandamine isegi raskem kui aerutajatel vee peal.

kajakimatkad süstamatkad

Meri ja mäed – vastandlikud ja sarnased

Võib-olla on see veidi kummaline võrdlus, aga rannikust kaugel merel loksudes ja tühja silmapiiri jälgides saab kogeda samasugust kõiksusetunnet nagu tuhandeid meetreid merepinnast kõrgemal mägedes olles. Kahekõne loodus- jõududega on ühtaegu nii rahustav kui valvsust tekitav. Seisvast või õrnalt loksuvast veemassist võib tuule mõjul saada vahutav põrgu ja majakõrguste lainete tantsulava. Need on siiski vee äärmuslikud seisundid ning tormisele merele keegi pikki ületusi teadlikult ei planeeri. Valmisolek muutuvateks ilmastikutingimusteks merel peab aga alati olemas olema nagu mägimatkajalgi. Tormivarjus olemine inimtühjal laiul ei ole just sagedane olukord, kuid lõbus merematkaja võtab seda samasuguse leppimisega nagu mägimatkaja kaht ööpäeva baaslaagri kitsas telgis.

kajakimatkad süstamatkad

Läänemere aerutamiskalender / kajakimatkad Eestis

Läänemeri on madal sisemeri ja ookeanilaineid siin ei näe; kajakisõiduks pakub eestlastegi kodumeri aga suurepäraseid tingimusi. Veetemperatuuri poolest on rannikumeri neli kuud ilma spetsiaalriietusetagi turvaliselt aerutatav. Saartele ja laidudele on tavaliselt rohkem kui üks lähenemisnurk, mis võimaldab tuulesuunda arvestades oma retki ümber planeerida. Ametlik ilmaprognoos on väärt teave, kuid ometi tasub arvestada muutuvate oludega ja meie rannikul nii tavaliseks muutunud läänekaarte tuultega.

Pikemad ületused on harrastaja jaoks sisuliselt välistatud oktoobrist aprillini, sest tuule kiirus sügisesel merel küündib pea iga päev üle 10 m/s ja aerutajale vastu pöörates tähendab see vähemalt topelt jõukulu tavalise matkatempoga (keskmiselt 6-7 km/h) edenemisel. Valesti planeeritud ületus võib tähendada keset avamerd otsa lõppevaid jõuvarusid.

Kevadkuudel tuleb kindlasti arvestada ka sulavate jäämasside ja merel hulkuvate pankadega. Tõsi, see periood ei kesta enamike talvede puhul Eesti rannikul kaua. Madal saartevaheline Väinameri on kevadeti esimene soe “oaas”, kus päev otsa külma kartmata aerutada saab, samas, kui Soome laht alles jäiselt õhkab. Aprillis-mais ongi tavaliselt paslik alustada aerutamistunnetuse otsimisega ja lihaste treenimisega lühematel sõitudel näiteks siseveekogudel. Kõige paremad kuud värskele harrastajale esimese pika retke planeerimiseks on juuli ja augusti esimene pool. Nii õhk kui vesi on sel perioodil Eesti vetes suure tõenäosusega soojad ja matkal ette tulevate uute olukordade lahendamine ei saa kunagi väga valulikuks kujuneda.

kajakimatkad süstamatkad

Varustusest

Eestlased on õnnelikus olukorras – häid matkakajakke toodetakse meie oma riigis ja hind on kõigest keskmise jalgratta tasemel. Hakkaja hobiaerutaja võib kogu vajamineva komplekti (lisaks paadile on tingimata vaja ka aeru, pritsmepõlle ja päästevesti) ühe päevaga kokku ajada, märksa rohkem on vaja aega planeerida kogu selle varustuse kasutama õppimiseks. Nimetatud baaskomplekt on piisav lühemateks mereületusteks või rannikuäärseteks sõitudeks; pikemaid sõite planeerides tuleb tahes-tahtmata suurendada ka varustuse eelarvet. Esmalt tuleb kindlasti täiendada ohutusvarustust. Täisväärtusliku sõiduelamuse saamiseks täieneb ka hobiaerutaja arsenal aja möödudes erineva mugavusvarustusega, mille alla kuuluvad mugavad sõiduriided, valik veekindlaid kotte asjade pakkimiseks jne.

kajakimatkad süstamatkad

Hoia loodust!

Aerutajate kirjutamata reeglid näevad ette, et matkaaerutaja liigub looduses endast jälgi jätmata ja elusloodust häirimata. Saari ja laide külastades arvesta alati seal kehtivate võimalike looduskaitseliste piirangutega ja eraomanike maadega, kus ei kehti igameheõigus.

kajakimatkad süstamatkad

Mis on kanuu ?

kanuu ja kanuud

Kanuu on indiaanlaste ja teiste loodusrahvaste paat. Väga kerge, lahtise dekiga ja otstest kitsenev. Aerutamiseks kasutatakse mõla. Oma kerguse tõttu on teda lihtne viia veekogude äärde ja tõsta üle takistuste. Algselt oli kanuu ühepuupaat ja seda valmistati isegi kasetohust.

kanuu ja kanuud kanuu ja kanuud

Oletatakse, et Austraalia aborigeenid saabusid Indoneesiast umbes 50 000 aastat tagasi just kanuudes sõites.

kanuu ja kanuud

Üldiselt käiakse kanuudega matkamas ja loodust nautimas, aga temaga tehakse ka erinevaid võistlusi, nii aja kui ka osavuse peale. Viimasel ajal kasutatakse tihti kanuusi ka jahipidamiseks ja kalastamiseks.

kanuu ja kanuud

Kanuutamisest

kanuumatk

Üks parimaid võimalusi rutiinist pääsemiseks on kanuumatk looduses. Mida suurem on seltskond, seda huvitavam ja mitmekülgsem on reis. Võib minna koos perega, sõpradega, töökaaslastega või miks mitte romantilisele kohtingule koos kaaslasega, veetmaks kvaliteetaega. Suurema hulga inimeste puhul tuleks kindlasti arvesse võtta kanuude ja kohtade arvu, vastasel juhul võib keegi õnnetuna kaldale lehvitama jääda. Kanuutamisega saab hakkama igaüks, küll aga lapsed, eakamad inimesed ning algajad peaksid hoiduma esialgu kärestikulisematest jõgedest ja suuremat ohtu kujutavatest seikadest. Kogenumad matkalised teevad ka mitmepäevaseid reise, võttes kaasa telgid, söögid ning muu vajamineva varustuse.

kanuutamisest

Kaasas peab olema kindlasti päästevest , vastasel juhul võib päev kurvalt lõppeda. Lisaks võiksid varuks olla ka soojemaid riided, hoides neid veekindlates kottides. Suuremad pagasid on võimalik paigutada istmete alla, neid kinni sidudes. Telefonid, kaamerad jms peaksid olema spetsiaalselt selleks ettenähtud veekindlates kottides, juhul kui neid ei ole mingil põhjusel käepärast, on parem tehnika koju jätta, siis ei pea muretsema, et viimastega midagi juhtuda võib ning saab täiel rinnal matka nautida.

kanuutamisest

Pea meeles!
*Kindlasti ei tohiks sõidu ajal kanuus püsti tõusta, see lõpeb pea alati suplusega.
*Takistuse alt läbi sõites(nt.madal puuoks), tuleks alati kummarduda ette- või tahapoole, mitte küljele.
*Okstest ei ole ka mõistlik kinni haarata, kuna ootamatu raskuskeskme muutus võib sõitjatele peagi meelde tuletada vee temperatuuri.
*Selg peaks olema istudes sirge või nõgus, vastasel juhul väsite kiiresti ära.
*Algajate kanuutajate puhul tuleks tahapoole istuma panna keegi, kes on varem kanuuga sõitnud, kuna kogu manööverdamine käib läbi tagapool istuja.

kanuutamisest

Õige aerutamise puhul alustatakse tõmmet võimalikult eest, hoides aeru tõmbe ajal püstises asendis ning lõpetades tõmbe puusa juures. Kanuu saab kiirelt ümber pöörata, kui nina osast lükata eemale ja saba osast tõmmata juurde. Tavaliselt tüürib tagumine istuja, jättes lõpus aeru võimalikult taha, liikudes edasi väikeste liigutustega. Nii pidurdab hoogu kõige vähem. Kui on vaja kanuud kiiresti keerata, siis lükatakse aeruga saba poolt eemale, see aga pidurdab ka hoogu tunduvalt rohkem. Pidurdamine toimub tagurpidi aerutades. Kanuud on kergem tüürida sisekurvist.

kanuutamisest

Suurema sõidukiiruse saavutamiseks võib kasutada ka tavalise mõla asemel süsta aeru, mis on selle käes, kes istub eespool. Võivad ka mõlemad olla süsta aerud , seda kiirema ja põnevama sõidu osaliseks saab. Mõla ja aeru valimisel tuleb ka arvestada, kas kanuuga sõidetakse suurtel ja laiadel veekogudel või hoopiski kitsastel kivistel. Võrreldes puiduga, on plastikust labadega aerud ja mõlad tunduvalt löögikindlamad.

kanuutamisest

Vette minnes võiks jälgida, et kanuu nina oleks juba sõidusuunas. Viimasena istub kanuusse tagumine sõitja, kes hoiab ka seni kanuud õiges asendis, kuni teised sõidukisse sisenevad Veest väljumisel toimub tegevus vastupidi. Kanuust väljub esimesena eesmine istuja, hoides sõidukit seni kinni, kuni teised on väljunud. Kanuu ümber ajamise korral tuleks see enne külili keerata ja alles siis veest välja tõsta. Tõstes kanuu auto katuseraamidele, asetage see võimalusel tagurpidi, kuna ootamatu vihmasaju korral muutub kanuu tunduvalt raskemaks.

kanuutamisest

Klaasplast tööd / paadiremont

klaasplast tööd , paadiremont

Teeme kokkuleppel kliendiga igasuguseid töid seoses klaasplastiga :

paadihooldus

paatide / kaatrite taastamine, värvimine ja remont

klaasplast tooted

kanuude ja kajakkide remont ning hooldus

Kaatri iluravi

Klaasplastist toode turbatööstuses:

Kaatri remont ja ümberehitus

Ahtripeegli remont

Kajaki , süsta ja kanuu rent

Nüüd saab ka meilt kajakki , süsta või kanuud rentida. 

Üldjuhul ei ole meil kindlat päevahinda, küsi julgelt pakkumist, kauaks vaja jne. Ise me kohale ei too, asume Taeblas – et sellega peab arvestama. Katuseraamidele saame pehmendusi laenata ja vajadusel saame ka haagist anda.


Kahekohalise kajaki rent

kahekohalise kajaki süsta rent

Rev600 – Komplektis 2 aeru , 2 vesti ja 2 põlle.

Türi-Tori ja Võhandu Maratoni hind on 300 eur. Hind sisaldab 5-te päeva, aga hiljemalt peale üritust järgneval teisipäeval, peaks kajak tagasi Taeblas olema. Ehk siis jõuab rahulikult ka väikse trenni teha enne võistlust. Tegemist on uute süstadega, ehk ei ole mingid vanad väsind paadid!


Süsta rent

 

süsta rent

Rev530 – Komplektis aer, vest ja põll.

Türi-Tori ja Võhandu Maratoni hind on 200 eur. Hind sisaldab 5-te päeva, aga hiljemalt peale üritust järgneval teisipäeval, peaks kajak tagasi Taeblas olema. Ehk siis jõuab rahulikult ka väikse trenni teha enne võistlust. Tegemist on kasutatud süstaga.


Kajaki rent

kajaki rent
 
Rev510 – Komplektis aer, vest ja põll.

Türi-Tori ja Võhandu Maratoni hind on 200 eur. Hind sisaldab 5-te päeva, aga hiljemalt peale üritust järgneval teisipäeval, peaks kajak tagasi Taeblas olema. Ehk siis jõuab rahulikult ka väikse trenni teha enne võistlust. Tegemist on vähekasutatud süstaga, süstal ei ole tüüri ( ei ole vajalik ).


 


Kanuu rent

kanuu rent

Kanuu Reveil – Komplektis 2 mõla ja vestid.

Türi-Tori ja Võhandu Maratoni hind on 100 eur. Hind sisaldab 5-te päeva, aga hiljemalt peale üritust järgneval teisipäeval, peaks kanuu tagasi Taeblas olema. Ehk siis jõuab rahulikult ka väikse trenni teha enne võistlust. Tegemist on korralike kanuudega.

 


Sõbrad ja koostööpartnerid, kes rendivad ja korraldavad matku meie paatidega !

kanuu kajaki rent   Kanuumatkad – “Meelelahutus jõel”

puhkus vee peal  Puhkus vee peal- kanuurent

kanuu kajaki rent Loodusmatkad.ee – Kanuumatkad Pärnu ja Soomaa jõgedel

kanuu kajaki rent Matkapesa.ee – kanuumatkad ja muud seiklused looduses

kanuu kajaki rent Kajakimatkad Väinamerel ja mujal Läänemaal

kanuu kajaki rent Janel laenutab kanuusid ja korraldab kanuumatku

kanuu kajaki rent Rahvamatkad.ee korraldab kanuumatku ja teeb üldse igast põnevat!

kanuu kajaki rent Kõrvelaane Turismitalu laenutab kanuusid ja korraldab kanuumatku

kanuu kajaki rent Eneli-X OÜ korraldab kanuu-, ratta-ja jalgsimatkasid Eestis ja Lätis

kanuu kajaki rent Pakub häid võimalusi looduses veetmiseks

kanuu kajaki rent Head võimalused looduses puhkamiseks

kanuu kajaki rent Kanuumatkade korraldamine

kanuu kajaki rent Kanuumatkad koos majutusega jpm.